Kesköö, keegi kutsub mind -
ta ei kasuta mu nime.
Justkui kuskil laulaks lind,
öögi poleks poolt nii pime.
Ka mul on fetišid ja pahed,
toas leviv viiruki- ja tubakalõhn,
lehvivate kardinate vahelt
värske vihmahõnguline õhk,
väljast tulev külm ja tuul,
sinu huuled, tilk küünlavaha
jääkuubik,mesi, küünal ja kuu
mis tekitavad mu kehale kananaha.
Olen kits, kes ootab kiskjat.
Näljaselt, sa avad lukud,
vist tundes, leides miskit
mu silmadesse,sügavale upud.
Ja meie vahel torm ja äike
vaikselt vaibub, keerlevad peas,
summutatud ohked,kõrvetav päike,
troopiline vihm ja purskkaevuga oaas.
Koiduga,ma avan silmad vara
läbi aknaraami ja kiirte, näen,
Sa lähed ära,
kaugel silmapiiril, sulajääl.
