Pimedal sumedal ööl
kreemvalge liiv su jalge ees.
Kõnnid, vaskne võti vööl.
Ootan Sind, põlvili soolases vees.
Tuul räsib su kuldjaid salke,
tahtes viia Sind tähistaeva.
Ma võpatan, vahetades pilke,
uhud minust vangistusvaeva.
Tõstan küünla, peoga katan,
et ei mataks seda mereõhk.
Laintesüle siidkanga jätan,
taeva tõuseb vererõhk.
No comments:
Post a Comment