WTF?

Reedel, mis ma siis tegin? Midagi ei mäleta... ajaa. Ma ju lubasin, et räägin :D

Läksime R. ja S.ga sööma mingisse potato worldi vms. Müüjaks oli üks põlisruss, kelle käest S. küsis kandikut oma friikate jaoks. Müüja vaatas teda nõutu pilguga, läks kahvlite poole... keeras siis selja.... tuli tagasi, friikate pakikesele oli kummipaela ümber sättinud :D. Ta vist ise sai ka aru, et ta suht hullu pani, läks nurga taha ja istus seal külmiku taga :D.

Enne seda olime natuke hmm, Woodstock`is. Edasi Shooteris, siis läksin tagasi Woodstocki, kus mingid purjus mehed kohe kõrvale hakkasid istuma. Ja üks mees ka jäi meie lauda, lõpuks andis oma visiitkaardi, kui mind välja visati... Arvake, mis ta nimi oli? Jah, Andres... kas mehi, kelle nimi pole Andres, ka veel maailmas leidub? Ja jah, mult küsiti doki... Fail.

Edasi helistasin M.le, kes pidi endale taksot tellima... nii umbes 10 min. Hakkasin siis tema poole "liuglema" oma 12cm tikkkontsadega. Mõelge - vanalinn oma kaldus kividega :D. Chill.

Mõtlesin, et hüppan siis sealt Balta 24h kohvikust läbi. Ostsin tšebureki... istusin maha... mingi purjus tyyp hakkas juttu r22kima, mingi tädi soojendas ennast ka seal. Ja ma istusin ja istusin seal... mingid Soome turistid ja muud loomad käisid seal... ja mina, purjus tüüp ja tädike jäime... peaks mainima, et selle taksoga läks oma 1,5 h :D. M. ise oli ilmselgelt" ebaadekvaatses seisukorras". Aga polnud hullu, Pisang... mmm...

Laupäeval siis, õhtul, A. kutsus Kannu kõrtsi, K. kutsus enda juurde, ta oli home alone. Aga mina, idioot?, küsisin L.lt öömaja, tema juurde ei saanud. Helistasin M.le, tahtsin kokku saada... Ta ütles, et ei saa, ta on koos... noh... teate ju küll...

Lõppes nii, et ma arvasin, et ma ei jõua linna, kuid mind nopiti kiiresti peale, sain kesklinna välja... Läksin Balta nendega... ja tema juurde kaasa!!! Nagu... wtf? Kuidas nii juhtus? Mingi pisike pidu oli... ma tundsin, kuidas ma hulluks lähen... kuulsin kella tiksumist... peas... pidin magama minema, panin klapid kõrva, et ma neid ei kuuleks, aga magada ma ikka ei suutnud. Ja ta tuli, võttis mu kaissu...

Kõik mu pikaaegne töö oli justkui nullitud, kõik. Kõik jooksis peas sajaga kokku. Ma ei kujuta ette, kas ma magasin ka, aga ma lihtsalt vahtisin seina, lage, peas toimusid mingid arusaamatud protsessid... Mõtlesin, et kas ma suudan hommikul tõusta ja olla kui võõras? Kas suudan? Ja peaks veel mainima, et kellelgi hakkas äärmiselt paha, mis oli äärmiselt ebaromantiline.

Hommik. Nagu kordus millestki, mis oleks pidanud minevikku jääma. Ma ei saanud aru, mida ma küll mõtlen, veel enam, mida ta mõtles? Mida ta mõtleb? Mida ta tahab? Miks ta nii tegi? Kas ta on muutunud? Kas ta suhtub minusse teisiti? Kas ta käitub kõigi tüdrukutega nii?

Õhtul... väike dilemma, mille otsust ma kahetsen... Esiteks, rong kuradi ******* ei liikunud vahepeal 20 min. Kui kellapeale läheb teine rong, ajab ikka närvi küll. Kõik läks hästi, aga ma suutsin õhtuga jälle kõik endajaoks perse keerata...

Kõigepealt peaks mõtlema, mida ma üldse tahan? Ei taha üksi olla, aga suhe oleks riskantne... Ja üksi pole suhet :D. Damn, kas ma peaks õnnelik olema või kurb?

Selline tunne, nagu oleks üksikul saarel, mille asukohast mul pole aimugi. Seal pole hea. Kuskil on. Oletame, et mul on parveke, aga kuhu poole minna? Mina, nagu ikka, ulbiksin sellega päikese poole, isegi, kui ma kuskile välja ei jõua, teaksin, et valisin südamega...