Korallirahn, sealt peegeldumas
sinu kullast kell
ja taevatähed, naeratamas
minu silmad sul.

Ja hetkeks pilgu pöörates,
Mind matab taevas hall.
Ma laintes,tuulekeeristes
vaid üksi, taeva all.

On päike ammu varjunud,
ei valgust, varje näe.
Ma ennast, tähti märganud,
ei näind, et andsid käe.