Human connect to human.

Kui tark saab olla, et jätta oma koolikott kooli? Jah, täna tulin mina kilekotiga kooli. Ja hilineda, kuna tegin makarone muna ja singiga. Tüdruk, mis sul viga on?
Pole midagi huvitavamat kui otsida Postimehest omadussõnadega reklaame... Otsid ja otsid, kuni hakkad mõtlema, mis need omadussõnad üldse on? Kas "lemmik" on omadussõna? Ei tea, jätame vahele... No aga "alati", ka ju omadussõna, või siis ka mitte??
Raamatukogu tädi oli ka päris ülbe, ütles, et tal ei ole arhiivi, läks suht närvi, et umbes, mida te tahate?? Ma küsisin, kas jaanuarikuud laenutada ei saa, ta ütles, et " ise te ütlesite, et paar minutit läheb iga ajalehega, niiet istuge siin, kaheksani on aega!". No see uurimustöö pole tõesti 15min töö :S.
Saan kokku... inimesega, keda ma armastan. Mitte täna aga saan. Analüüsin kõike, eelkõige oma soove ja tundeid.
Ja täna maetakse maha minu ainsa pärisonu urn. See punkt ei peaks kindlasti viimane olema. Kallis Jako, ma tegelikult väga igatsen Sind (W) .

No tere taas.

Elu ei lähe lihtsamaks. Rääkides mu möödunud sünnipäevast - lõpp hea, kõik hea. Kuigi sinna mahtus rohkem pisaraid kui õnnetunnet. Valu, valu. Kui su sünnipäeva kingiks, inimene keda sa armastad, kutsuks sind endaga kinno, tuleks välja, et see on venekeelne multikas, et ta on sõbrannaga Solarises, pole kokkusaamisest huvitatud ja jätaks sind sinna üksi vedelema... Lisaks smsid- et ma tahan vaid tähelepanu ja pole nõus ise selleks sõrmegi liigutama. Ai, ai ai. Kesklinnas, sõbrad, kes on küll tuttavad kui kauged, pisarad. Aitäh sulle, Rauno, aitäh! Vähemalt keegi hoolib. Ja aitäh sulle, Chris! Mul pole kinke vajagi, kui mul on sellised sõbrad nagu teie.

Kallid emad!!!

Kallid emad ja muud lapsevanemad! Palun, kasvatage oma võsukesi, hoolitsege nende eest! Ma pole kindlasti õige inimene, kes peaks nendega tegelema. Jah, arusaadav, et elu on vahel igav, aga see pole õige hetk, millal endale ja teistele probleeme leiutada.

Aga muidu, turtsun ja nohisen ja teen muidu sellelaadseid hääli, nagu üks õige kass ikka. Haa.
Et siis homme peaks ennast kooli lohistama. Õigus, sain mata töö taaskord kahe...

Üledoos.

Kuidas võtta. Sisuliselt peaks täna kena päev tulema - päike särab, linnud ka laulavad ma täitsa usun. Järgmiseks tunniks on matemaatika, saame ehk kätte need tööd, millest ma vaid poole jõudsin lahendada... ja kalkulaatorit ma ka kasutada ei oska, ehk siis, kas võtta enne shift ja siis kraadid või vastupidi? Millal miski? Ma olen juba kohustuslik osa matemaatika järeltööst -.- .

Aga muidu läheb ju täitsa hästi. Ma ei vaja inimesi, kellega ma õnnelik pole ja kes minuga rahul pole.

Pärastlõunast pea segi?

Joki kallikese juures. Ühes ma ei kahtle, sind ma armastan igal juhul :). Meie mõtted, meie probleemid - erinevad, aga nii sarnased. Oeh. Olla vaba kui lind ja armastada kõike, armastada kõiki. Naeratada, naeratada, kuni enam ei saa.

CH tuleb ka varsti. Siis me hakkame batuudil hüppama või lehti riisuma, kuidas kellelegi :D. Ilm on ilus ja mul on ilusad päikeseprillid, mis panevad mind igatsema seda inimest, kes neid igatseb :D.






Koit Toome- Nüüd võin taas

blue monday...

Magada tahaks. Ja tegelikult mitte üksinda... Vähemalt mul on nüüd mpekas, vanaema sünnipäevakink mulle. Kuigi talle tuli pikalt seletada, mis asi see üldse on. " M ja mis täht?", " Mida see lühend tähendab?", " Mp3 pleier?? Mõni ei oska seda sõna hääldadagi.", " Oot, see oli pleier? See on nagu broiler. Broiler on ka raske sõna."
Aga siin ta nüüd on, küll on hea, et ma vanaemaga koos seda valima ei pidanud... Uued saapad sain ka, kuigi neid vist enam hetkel vaja ei lähe :P
Ja ma sain aru, et ma ei oska üksi oldud. Ma lihtsalt nii tahan kedagi enda lähedale, üritada kedagi õnnelikuks teha... Ja et keegi üritaks mind õnnelikuks teha.

Õhtu kui hommik.

Hommikuti algab kõik justkui uuesti - kõik vana kordub, kuid uutmoodi. Mu peas on justkui suurpuhastus üle käinud, uued mõtted :). Tuleb olla positiivne. Täna oli teemaks blogid, hakkasin hoolega mõtlema, kas ma ikka tahan, et keegi mu blogi loeks. Eriti mõni inimene, kes ennast mõne jutu juures ära võib tunda... Aga pole midagi teha, ju siis te olete tähtis osa mu elust, et teist kirjutan...

Aga mida ma siis ikkagi tahan?

Tere taas...

Et siis, arvutitund. Krissu tavapäraselt igavlemas, klapid kõrvas... power hit radio.

Ja mul pole õrna aimugi, mis mu peas toimub, mida ma tahan. Jah, ma tahan teda, aga ei taha ka. Tahan olla vaba, kõike nautida, kuid samas olen nii üksi, vajan õrnusi, puudutusi, teise inimesi lähedust, suudlusi, kedagi, kes minu eest hoolitseks. Tooks lilli ja lohutaks. Oleks olemas kui ma seda vajan ja kutsuks mind printsessiks. Oma pisikeseks, hulluks printsessiks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis 1 inimene ju mõnda neist ka täidaks, võibolla rohkemgi. Aga kas ma seda kõike ka tahan!?

Ja siis kool. Mulle hakkab tunduma, et hullem on möödas, kõik hakkab kuidagi ise paika loksuma. Muud probleemid - emaga tuleb lihtsalt osata olla. Aeg ise lahustab kõik ebameeldiva. Või siiski.

Ma ei tea ise ka, mida ma Su vastu tunnen. Ma olen vihane, et Sa nii tegid, ma ei oska midagi arvata. Kas ma armastasin Sind? Ma ei ole kindel, kas see oligi armastus, aga mul olid Su vastu tunded. Kuid iga kord, kui leidsin meid taas tülitsemas, sain taas haiget, tükike minust justkui suri. Kõigest hoolimata, usun, et see on siiski hea, et kõik läks nii nagu läks. Soovin Sulle kõike head!!!

Tere (:

Peaks vist mainima, et see on mu esimene sissekanne siia :). Loodetavasti tuleb hästi välja.

Vahest peaks ju ka midagi üles kirjutama. Nt seda, et mu kahvel on ikka Elise käes :D. Väga igavalt mõttetu päev oli, kui just välja arvata ilusad emotsioonid normaalsetest hinnetest, 4dest keemias ja matemaatikas. Normaalsed hinded on minu puhul juba paras defitsiit. Pealegi, ma olen paha laps, kolmapäeval olin ma ju ilmselgelt haige :P. Pea on kõike muud, kevadet ja ilusat ilma ja poisse täis(nagu mu vanaema ütles), mitte aga seda, mida vaja oleks. Nt see uurimustöö, mis peab kuu lõpuks valmis saama, tuleb mulle pidevalt meelde, aga sama kiiresti ka kaob ja asendub mõne mõnevõrra mahlakama mõttega :D. Ei viitsi, ei viitsi...

Erapsühholoog sai eramassööri :D. Ehk siis, ma ootan :D. Kevad on armastuse aeg. Lilled õitsevad( hetkel veel küll ainult poes), linnud laulavad, südamed lahvatavad lõkkele ning leiavad kaaslase. Kuid mina - kogun mõtteid, naudin vabadust. Kuivõrd nautimine see ka on.

Igaühel omad probleemid, kui palju neid ka poleks, ma tean, et ma pole üksi. Terve maailm täis noori ja vanu omade probleemidega... keegi pole täiuslik ja kellegi elu samuti. Tuleb nautida seda kõike ilusat!!!

Praeguseks vist aitab, kes see idioot ikka ilusa ilmaga mu blogi loeb :D