Magada tahaks. Ja tegelikult mitte üksinda... Vähemalt mul on nüüd mpekas, vanaema sünnipäevakink mulle. Kuigi talle tuli pikalt seletada, mis asi see üldse on. " M ja mis täht?", " Mida see lühend tähendab?", " Mp3 pleier?? Mõni ei oska seda sõna hääldadagi.", " Oot, see oli pleier? See on nagu broiler. Broiler on ka raske sõna."
Aga siin ta nüüd on, küll on hea, et ma vanaemaga koos seda valima ei pidanud... Uued saapad sain ka, kuigi neid vist enam hetkel vaja ei lähe :P
Ja ma sain aru, et ma ei oska üksi oldud. Ma lihtsalt nii tahan kedagi enda lähedale, üritada kedagi õnnelikuks teha... Ja et keegi üritaks mind õnnelikuks teha.
No comments:
Post a Comment