No tere taas.

Elu ei lähe lihtsamaks. Rääkides mu möödunud sünnipäevast - lõpp hea, kõik hea. Kuigi sinna mahtus rohkem pisaraid kui õnnetunnet. Valu, valu. Kui su sünnipäeva kingiks, inimene keda sa armastad, kutsuks sind endaga kinno, tuleks välja, et see on venekeelne multikas, et ta on sõbrannaga Solarises, pole kokkusaamisest huvitatud ja jätaks sind sinna üksi vedelema... Lisaks smsid- et ma tahan vaid tähelepanu ja pole nõus ise selleks sõrmegi liigutama. Ai, ai ai. Kesklinnas, sõbrad, kes on küll tuttavad kui kauged, pisarad. Aitäh sulle, Rauno, aitäh! Vähemalt keegi hoolib. Ja aitäh sulle, Chris! Mul pole kinke vajagi, kui mul on sellised sõbrad nagu teie.