Besondere

Sa kuuled iga päev, et oled kallis,
iga tund, et armastan.
Oled hindamatu, kullast kallim,
Sind jumaldan ja ülistan.

Mu Romeo,Giacomo Casanova,
vesi, tuli, õhk ja maa,
"Viimne reliikvia",
mineviku nostalgia,

'Bhut Jolokia' piprakaun,
virmalised Lapimaal,
õlu,viin ja soome saun,
läbi vihma vikerkaar,

suudlevate tudengite kuju,
merekarbid madalas rannavees,
nakkavalt hea tuju,
raha maas mu jalge ees,

roosaken kiriku fassaadil,
lillelõhn ja linnulaul,
lepatriinu kummipaadil,
igatsus ja luigelaul,

unenägude- ja fantaasiamaailm,
korallikarva pärsia vaip,
kookospähkli valkjas piim,
kättemaksu magus maik,

pruutpaari esimene valss,
kulunud armastuskirjad,
armujoobes pekslev pulss,
südamega tehtud asjad,

kella harmooniline tiksumine,
pannkoogid pühapäeva hommikul,
südame tuksumine,
naeratus lapse suul,

akord kitarri keeltel,
"Luikede järvest" balleriin,
punane huulepulk ilusatel huultel,
amfetamiin, heroiin ja kokaiin,

maailma parim kaisukaru,
pudelikiri avastamata saarelt,
hommikukastene värske muru,
harfimäng, mis kutsub merelt,

esimene ja viimane sõna,
antiikne eebenipuust tualettlaud,
ingli mahe häälekõla,
linnugripp ja marutaud,

salajased unistused,
sinine teemant sõrmusel,
lehmakommid ja suudlused,
kristallist lühter,

Heidsieck vahuvein,
must Aston Martin DB9 garaažis,
nelja lehega ristikhein,
vesi keset kõrbe miraažis,

puutumata ürgne loodus,
männi ja männiriisika sümbioos,
kont bullterjeri hambus,
seemneteta mahlakas arbuus,

paabulinnu sabasulg,
tiaara printsessi peas,
päikesevalgus, -tõus ja -loojang,
hanepere hanereas,


võit Vabadussõjas,
"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga",
vihmavari padusajus,
kirsid tumeda šokolaadiga,

tõeline sõprus,
lõhnasegu vaniljest ja kaneelist,
nägusas pakendis kingitus,
kujutlus perfektsionismist,

maagia ja müstika,
Kanaari saared ja Kariibi meri,
triumf ja traagika,
ihu, hing ja veri,

minevik,
olevik
ja tulevik.

Parakooma

Valgeist pärleist väravad.
Poolavali, pilukil
looritatud silmad säravad -
eksinud teeline, lumel siruli.

Punavad mahlakad palged.
Veri hajumas, traagika.
Tume ihu, lumi kreemvalge -
lumivalgekese värvimaagia.

Tõmban tupest hõbemõõga,
piidlen seda iidset kangelast.
Kibuvitsapõõsastikku,jääb hooga
tükke türkiissinisest kangast.

Ihualasti ja paljajalu
värvast sisse, kus ükssarved
suudlevad konni ja kuldkalu,
kampas roosipõllul galopeerivad.

Vabastaja, mina, olen siin!
Don Quijote, oma õhulossis.
Laual oli absint ja akvamariin,
põrand oli must ja linad sassis.

Pisar langes kraanikausis
mu peegeldusele,mille taustaks
pärlikee ja roosid vaasis,
kui eile silme eest läks mustaks.

Jõulusad(omasoh)ist

Türa küll. Kuskil peab ennast ju välja elama. Kuidas teile tunduks, kui teil telku pees, ei saa panna äratuskella, ütled emale ja jätad kirja, ta teist! korda lihtsalt ei pane seda. Ärkad pool 9, vannud ja vaatad kella... Nagu, mis viga on, mingi puue, et ei saanud panna seda? Ma ise ju ka ei saa panna, ta ärkab enne mind sellega.

Nv oli omapärane, ei, kindlasti mitte halb... :D. Kes teab, see teab :D.

Keegi ei tea.

WTF?

Reedel, mis ma siis tegin? Midagi ei mäleta... ajaa. Ma ju lubasin, et räägin :D

Läksime R. ja S.ga sööma mingisse potato worldi vms. Müüjaks oli üks põlisruss, kelle käest S. küsis kandikut oma friikate jaoks. Müüja vaatas teda nõutu pilguga, läks kahvlite poole... keeras siis selja.... tuli tagasi, friikate pakikesele oli kummipaela ümber sättinud :D. Ta vist ise sai ka aru, et ta suht hullu pani, läks nurga taha ja istus seal külmiku taga :D.

Enne seda olime natuke hmm, Woodstock`is. Edasi Shooteris, siis läksin tagasi Woodstocki, kus mingid purjus mehed kohe kõrvale hakkasid istuma. Ja üks mees ka jäi meie lauda, lõpuks andis oma visiitkaardi, kui mind välja visati... Arvake, mis ta nimi oli? Jah, Andres... kas mehi, kelle nimi pole Andres, ka veel maailmas leidub? Ja jah, mult küsiti doki... Fail.

Edasi helistasin M.le, kes pidi endale taksot tellima... nii umbes 10 min. Hakkasin siis tema poole "liuglema" oma 12cm tikkkontsadega. Mõelge - vanalinn oma kaldus kividega :D. Chill.

Mõtlesin, et hüppan siis sealt Balta 24h kohvikust läbi. Ostsin tšebureki... istusin maha... mingi purjus tyyp hakkas juttu r22kima, mingi tädi soojendas ennast ka seal. Ja ma istusin ja istusin seal... mingid Soome turistid ja muud loomad käisid seal... ja mina, purjus tüüp ja tädike jäime... peaks mainima, et selle taksoga läks oma 1,5 h :D. M. ise oli ilmselgelt" ebaadekvaatses seisukorras". Aga polnud hullu, Pisang... mmm...

Laupäeval siis, õhtul, A. kutsus Kannu kõrtsi, K. kutsus enda juurde, ta oli home alone. Aga mina, idioot?, küsisin L.lt öömaja, tema juurde ei saanud. Helistasin M.le, tahtsin kokku saada... Ta ütles, et ei saa, ta on koos... noh... teate ju küll...

Lõppes nii, et ma arvasin, et ma ei jõua linna, kuid mind nopiti kiiresti peale, sain kesklinna välja... Läksin Balta nendega... ja tema juurde kaasa!!! Nagu... wtf? Kuidas nii juhtus? Mingi pisike pidu oli... ma tundsin, kuidas ma hulluks lähen... kuulsin kella tiksumist... peas... pidin magama minema, panin klapid kõrva, et ma neid ei kuuleks, aga magada ma ikka ei suutnud. Ja ta tuli, võttis mu kaissu...

Kõik mu pikaaegne töö oli justkui nullitud, kõik. Kõik jooksis peas sajaga kokku. Ma ei kujuta ette, kas ma magasin ka, aga ma lihtsalt vahtisin seina, lage, peas toimusid mingid arusaamatud protsessid... Mõtlesin, et kas ma suudan hommikul tõusta ja olla kui võõras? Kas suudan? Ja peaks veel mainima, et kellelgi hakkas äärmiselt paha, mis oli äärmiselt ebaromantiline.

Hommik. Nagu kordus millestki, mis oleks pidanud minevikku jääma. Ma ei saanud aru, mida ma küll mõtlen, veel enam, mida ta mõtles? Mida ta mõtleb? Mida ta tahab? Miks ta nii tegi? Kas ta on muutunud? Kas ta suhtub minusse teisiti? Kas ta käitub kõigi tüdrukutega nii?

Õhtul... väike dilemma, mille otsust ma kahetsen... Esiteks, rong kuradi ******* ei liikunud vahepeal 20 min. Kui kellapeale läheb teine rong, ajab ikka närvi küll. Kõik läks hästi, aga ma suutsin õhtuga jälle kõik endajaoks perse keerata...

Kõigepealt peaks mõtlema, mida ma üldse tahan? Ei taha üksi olla, aga suhe oleks riskantne... Ja üksi pole suhet :D. Damn, kas ma peaks õnnelik olema või kurb?

Selline tunne, nagu oleks üksikul saarel, mille asukohast mul pole aimugi. Seal pole hea. Kuskil on. Oletame, et mul on parveke, aga kuhu poole minna? Mina, nagu ikka, ulbiksin sellega päikese poole, isegi, kui ma kuskile välja ei jõua, teaksin, et valisin südamega...

Torm.

Jaah, mõnus ilm. Vähemalt sai vara koolist nahhui, sain oma kodused kotletid ka söödud :D. Ei tea veel, mis õhtu toob.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna r22kida :D. Tahtsin jagada oma senist parimat filmikogemust :). Võibolla oli asi õhkkonnas, aga tegemist on saksa filmiga "the cloud" .Pole just paljulevinud.

On tuumaelektrijaama mingi pisike leke, aga kiiritus mõjutab väikest Saksamaa piirkonda, kästakse evakueeruda. Inimesed satuvad paanikasse, kõik ei lähe nii, nagu peab. Ja üks noor tütarlaps hakkab oma väikevennaga ratastega põgenema, sest muud ei jää üle...

Tuuleveski...

Väike Juku läheb isa juurde, küsib: "Issi- issi, kas sa oled kunagi emmet päris paljana näinud?"
-"Eee, eee... ei ole..."
-"Aga tule vaata siis, kui õudne!"

:D Vähemalt mul on naljakas.

Eile oli filmiõhtu, suht hea. Kooli muidugi ei jõudnud õigeaegselt.

U`RE HOT!!!!

Sina oled kõik, mida ma vajan!!

Niiih, nädalavahetus. Reedel, Krissu pandi viina ja õltsi ostma oma häbeliku näo ja noortepanga kaardiga... Ja tegime pitsasid, suuri ja mitu. Ise. Mina panin kõiki nutma oma sibulaga. Ja Krissu oli lõpuks päris täis. PS, isepruunistav ei maitse hästi !

Laupäev, käisin kaltsaris, kadrioru kandis. Suht kallid on seal riided, enamik pluuse 79. Leidsin ühe, mis mulle äärmiselt meeldis. Must, liibuv, korsetimoodi, ees triip kivikestega, keskel ülevalt alla. Ja pikad liibuvad saapad, leiunurgas 29 eeku :) . Ka kivikestereaga küljepealt, kõrge kontsaga, uued, tallad kulumata, aga pealt sellise kergelt koledaksmineva materjaliga.

Hiljem siis sünnipäevale Miku sugulase sünnipäevale, kes pidi ilus olema ja kellel ei pidavat sõpru olema :D. Kõik oli tore, Kristin ja Simone tulid ka sinna. sain teada, et olen äärmiselt ilus, mul on meesteüle mingi huvitav power. Miks seda vaid täis mehed ütlevad, kas alko teeb ausaks või nad joovad mind ilusaks :D. Who cares, I am beautiful, just the way I am. Ja ma jõin end äärmiselt täis, mõtlesin minna vett jooma kööki... köögis tuli mõte pikutama minna. Ja kui ma lõpetasin, oli kell pool 8, plats tühi. Aga noh, ma polnud vähemalt kõige rohkem purjus...

Öösel tahtsid Sim ja Kristin ära minna Ville ja taksoga, küsisid minult aadressi, kui ma magasin, ma ütlesin, et ma ei tea, helistage infotelefonile :D.

Ja anna andeks, et ma sind waka waka pärast peksin :D.

Ja, mis veel,

I still love you and I want you back,

ma teadsin, et minu pärast sa seda ei tee ja mul oli õigus...

Armastan inimesi, kes minust hoolivad!!!

Joki77

Täna sai ka minust fake-Joki sõber!!! Jeee!!!

Mis siis muidu, eeh, nädalavahetus ju tulemas. Tahaks ... :D.

Tööl läheb kohutavalt. Kolm korda juba nullis. Faak. Faaak.

Ja kus on päris Joki???

Ma ei tea enam.

Kõik, kõik on nii p****s. Ma ei kujuta enam ette. Lähen vist hulluks.

1) Suutsin vist rikkuda oma läbisaamise inimesega, kes oli valguskiireks mu pimedas päevas. Kes suutis m6tted halvast natukenegi eemale viia. Anna andeks, ma lihtsalt tahtsin, et sa mu mõtlemisvõime ummistaksid.

2) Inimene, kes on olnud mulle nr1, ei taha minuga suhelda. Lisaks veel see, et kogu see teema kõrvetab mind seespoolt, ma sulan seespoolt. See, et tal hästi ei lähe, tapab mind.

3) Kool. Ma ei taha. Ei, ei , ei. Ma saan vist põhjuseta puudumiste eest käskkirja. Ma ei saa oma klassist kellegagi peale Joki läbi, uskuge või mitte, nad on mulle nagu v66rad. Nad vist isegi ei salli mind. Ma tahan kooli vahetada. Ma vihkan seda kooli.

4) Mu emal on raske. Ta jääb vb kuupalgast ilma, vb läheb kohtusse, vb vallandatakse. Ta sõimab mind, kui on põhjust ja sõimab mind, kui pole. Tna nt, sain sõimata, kuna olin liiga kaua väljas, ta sõimas pooleldi läbi une. Ma tulin rongi pealt jooksuga koju, ei hulkunud kuskil...


Aga kallis, ma olen su tita üle õnnelik.

The end.

See suhe, see on nagu must auk mu sees, suhet pole, aga alati, kui midagi sellega seonduvat toimub, ma tunnen, et see matab mu, tõmbab endasse, kõik mu plaanid kaovad ja ma tahan kohutavalt, et Ta mind kallistaks, hoiaks, vaataks mulle oma kurbade siniste silmadega silma ja ütleks, " Kallis, ära nuta, ma armastan sind, armastan nii väga, et mul on valus seda vaadata. "

Tahan, et see kõik lõppeks, lõppeks, ma tahan rahu. Oeh. Ma olen taaskord liinilt maas.

Ma ei teagi enam mida teha. Nii kohutav, kui see ka poleks. Kui olen koos mõne meesterahvaga, hakkab peas helisema kelluke, kes mulle vist? head tahab ja ütleb, et peaksin uue leidma. Ja siis tuleb mu mõistus, võrdleb teda Temaga ja mis selgub? Üks neist on minu jaoks nagu iga teine inimene on heade külgede ning vigadega... ja teine on täiuslik, justkui Jumal. My God left me, and where am I? In hell, alone...

Ära taipa, et polegi mind...

Milline vaade !!! Lumi, varsti on jõulud... tean inimest, kes jumaldab jõule. Jõulud, need polegi kaugel... peale suve, on Jõulud ning uue aasta ärasaatmine minu jaoks ilusaim aeg.

Kuid mis minust saab? Kes mind jõuludeks tahab? I`ll be your present!!! Nja, see pakkumine puudutab kahte inimest :D, vist. Mõlemad sündmused seostuvad mulle peene romantikaga, kuidagi kummaliselt erutav oleks küünalde põledes, öösel, piparkoogilõhna ning mandariinide lõhna, jõulumuusika saatel s****da :D.

Millegi pärast tekib mulle kujutlus ühest kindlast kodust :D. Heh.

Ja vanaaasta õhtu. Mida sa ka ei ütleks, eelmine oli imeline. Täis lund, soojust, võõrast ja uut. Minu roosat lõpukleiti. Tahan, et keegi selle mult seljast kisuks... :D

Aga selle kõigeni on veel aega, ilusat peagialgavat advendiaega :D
Let`s make some gingerbread hearts!!! I`ll give u mine!!!

You spin my head right round right round...

Reede. Vabandust, kallid, et teiega ei tulnud. Aga sündmuste käik oli ilmselgelt eeldamatu. Nimelt, U know who kohta olid mul vist valed ootused.
Kas kujutad ette, et keegi kutsub su kuskile peole, sul pole jopet, lähete autoga, siis ta kaob oma autoga ühte piffi keppima?? Jeee! Ja v6tmed on mul kadunud!!

Ja laupäev. Heeh. Käisin siis ühel inimesel külas. Ikka väga mööda mu üldisest seltskonnast, aga huvitav oli. Ääretult viisakas ja armas inimene. Kuid mulle endiselt tundub, et mu vanaemal on õigus.Mehed tahavad ainult ühte asja!!! :D

Tänane hommik, teist päeva plaanideta hommikul linnas. Mis on iseenesest meeldivad, kui olla öösel plaanideta linnas:D. Aga tänan, Chris, et mu tuju t6stsid! Ta on vist ainus inimene, kelle nime v6ib siin mainida :D. Aga tähtsamad teavad neid isegi ;D.

... ütleb (22:38):
ma kutsusin ju seksima
võtsin viagrat ka 4 tükki sisse
sina pead mingit tööd kirjutama
seksime ja siis kirjuta töö sellest

Tubli, kallis :D

Aeg kaob, kuid mälestused jäävad...

Võin ju öelda, et minuga on kõik korras... kuid mu südames on veel endiselt lahtine haav.
Üks lihtne laul võib panna mind nutma. Kasvõi rongis. Tahaks valust karjuda.
Jah, ma pole kedagi kunagi nii armastanud, nagu Sind. Olid ja oled mulle endiselt kalleim.
Ma ei hoidnud Sind kui kulda, sest kullal on hind, aga sina oled hindamatu!

Tahan millalgi minna Paldiskisse. See on koht, mis mulle eriti südamesse jäi. Oeh, hakkasin jälle nutma. Mäletan, kui sinna esimest korda läksin. Ma olin nii õnnelik. Seal rongijaama lähedal oli astang, seal olid luiged... meri sillerdas... See kõik tundub nii muinasjutuliselt unenäoline.

Ma ei tea, mida mu süda teeb, kas ma saan Sinust üle. Ma kohutavalt armastasin Sind, nii palju. Ma vähemalt üritasin, andsin endast parima.

Ei tea, kas just lohutav, aga vähemalt on lõpp selgesti piiritletud. Justkui liumägi, millest alla sõites potsatad porisesse lehehunnikusse, ei näegi, mis üles jäi.

Jah, ja meie suhe oligi selline. Ühel hetkel kõrgel, järsku märkamatult taas alla lupsates. Teist teed ju pole.

Need Su sõnad, mis sa mulle ütlesid ühel õhtul, need teevad eriliselt haiget. Solvangud on üks asi, aga tõsiselt, see oli nagu ulmeliselt valus. Ma võin ju teha näo, et ma olen tugev, aga see ei ole ju võimalik.


" Kõik mida tunnen, pean vaikima maha. Sina... sina vaid vaikuses kajad. " Ruja -Rahu

Romeo ja Julia

Hommikust. Kõigepealt, Johannat pole koolis, miks? Palun, lilleke, saa ruttu terveks!

Peaksin mainima, et ma kiindun kergesti poolvõõrasse inimesse. Kes teab, kas see on hea või halb, aga tunnen ennast peale seda nädalavahetust uutmoodi. Väärtushinnangud on muutunud. Ja eelkõige tuleb unustada oma harjumused!!!


Päikest!

Aga miks Sind peakski huvitama, mida mina tunnen, Sa ju ei armastanud mind...

































I can`t belive it`s real.

Eilne päev, mis see siis oli? Kas õnnestumine või ebaõnnestumine? See on umbes sama sujuv lähenemine kui mõelda, kumb on parem, kas originaal või koopia. Kõik ju klapib. Aga oleksin õnnelik, kui ma lihtsalt ei kuuleks sellest inimesest. Peale selle, et ta nime on võimatu meelde jätta.

Aga tegelikult, eilse eesmärk on ju täidetud. Nagu ma oma sugulasele ütlesin - otsisin tähelepanu, et unustada. No kas neegrike ja paar perverdist aserbadšaani, kes loodavad turismireisilt kergelt keppi saada ja pisut kanni katsuda, on just parim enesehinnangut tõstev jõud :D?

Võiks öelda, et ma olen jõudnud oma elus punkti, kus ma ei teagi, mida ma edasi tahan teha. Kõik on mulle võõras. On palju võimalusi, aga kõigil on omad miinused.

Kui loodad lugeda blogi, mis kui päike su südant soojendaks, siis oled küll vales kohas. Mina olen küll hetkel maetud.

Lahendus ma veel ei tea, aga teen seda, mida tahan. Tahan alla võtta, päris palju ! Mitte nädalaga ja ma ei nälgi, aga tahannnn!!

Vabatahtlikult sunnitööl

Kas te kujutate ette, mis tunne on vangil teha ühiskondlikult kasulikku tööd? Ei? See pole just päris sama, aga ma tean, mis tunne on ärgata kell 8 hommikul ja aidata emal reklaame laiali jagada.
Et siis, Teaduse tänava pisikesed majakesed lasteaia juures. Kahtlaste majanumbritega. Toppisin igasse postkasti Bauhausi sünnipäevateemalise pasa, et keegi saaks selle vihaselt kokku kärtsutada ja prügikasti pista.
Ei võtnudki kaua aega, kui tervest kotitäiest jäi järele vaid kilekott. Otsustasin jalutama minna, mööda raudtee äärt väikese kooli poole. Väga ilus!
Ma olen endiselt šokis. Kui arvate, et valgusfoorilt on roheline tuleke jooksu pistnud ja jalutab teile tänaval vastu, siis ärge kartke, see olen mina. Ma nimelt tegin suure vea ja värvin oma enamvähem blonde juukseid basmaga. M6elge, nõrk sinakas- must pluss blond. No ilmselt midagi samblatooni, jessss!!!

Mida nv-d ???

Ehk siis, alustame reedest. Pidin minema häälega tööle, aga oleksin hilinenud... Aga Simone rääkis, et Parlamendis on mingi noorte pidu... Mõtlesin, et lähen siis hoopis sinna :D. Aga jamh. Ilgelt igav oli. Ainult tantsida sai normaalselt, seal olid ikka parajad tatid. Peale tattide oli seal ka Vaido Neigaus( mida ma alles hiljem mõistsin) ja Arnold Oksmaa :S.
Käisime seal ära, läksime Õikale... Ja edasi ma ei räägi :D. Äkki juhtub mu blogi lugema keegi, kes ei peaks :D.
Laupäev. Kell 10.00 ilmselge laibana tööle, et oma zombie- häälega inimestele imelist ravimtaime ja koduste ravivõte raamatut pakkuda... peale tööd, koju magama. Ja see õhtu... jääb ilmselt kauaks meelde. Kaks ulmelist õhtut lihtsalt :D.
Pühapäev on eriti huvitav. Lihtsalt magasin enamuse päevast :D.
Aga olen nüüd tantsusõltlane :D.
Avastasin, et ma olen tegelikult ikka liiga paks. Ilmselt inimesed ohkavad seda lugedes, et seda ju räägivad kõik koguaeg.
Ja arvuti tunnis, kuulan ma Arnold Oksmaad ja Vaido Neigausi :D Omg. Muide, Släm esines seal titetantsukal, ta on päris normaalne :D.

Suhteliselt võimatu...

Võimatu on ju keskenduda. Rääkimata sellest, kuidas mul viimasel ajal kõik allamäge läheb. Lisaks veel tunne, et ma kohekohe minestan. Kõik ei saa ju olla nii?
Aga jah, reede. Tekkis kohe teistsugune tunne tehes kõike teistmoodi. Kohtudes teistmoodi inimestega. Alustades laupäeva hommikut bussis "Kuritööd ja Karistust" lugedes. (Ärge olge kurjad minuga, kui mõne väikese- või suure algustähe reegli vastu eksisin, mis sest, et ma neid just õppisin :D) See selleks. Mul polnud midagi teha, sõitsin kesklinna. Seal tuli vastu kolm purjus meest, kes mulle seletasid, et ma näen hea välja ja mina ja siis üks tüüp oleksime koos väga head. Kutsusid Mustamäele kaasa :D. Aga mul hakkas töö kell 10 ja võõrastega kuskile... eii. Siis sõitsin nr 5 bussiga kuskile Kosele, leidsin ühe ääretult ilusa koha, kus jalutada. Jalutasin seal üksinda, seal oli mingi maastikukaitseala vms. Tekkis igatsuse tunne.
Tõesti, tõesti ei suuda keskenduda. Tahan täiega pidu panna, tahan, et ma muutuksin nii palju, et unustaksin, kes ma olin. See oleks nagu uus elu, restart. Ma korra kunagi ammu juba sain sellega hakkama. Aga jah. Peab tunnistama, et su lagi on tõesti väga ilus. Ära pahanda, et sellest pilti nägin.










It's better to be unhappy alone than unhappy with someone - so far. - Marilyn Monroe

Õhtupäike

Korallirahn, sealt peegeldumas
sinu kullast kell
ja taevatähed, naeratamas
minu silmad sul.

Ja hetkeks pilgu pöörates,
Mind matab taevas hall.
Ma laintes,tuulekeeristes
vaid üksi, taeva all.

On päike ammu varjunud,
ei valgust, varje näe.
Ma ennast, tähti märganud,
ei näind, et andsid käe.

Malbelt, malbelt, heinad sülen
tuled üle õitsva aa.
Su silmi nähes seest ma põlen
kui esmakord sind kohtan ma.

Neid palgeid olen varem suudeld,
Su rinnalt otsind lohutust.
Su nimi kajab sarapuudelt,
Hõigub laineist tohutuist.

See hetk võiks olla igavik
kui heintega must möödud sa.
On kätte jõudnud videvik
kuid süda keeldub lahkuda.

Good times, bad times...

Jaah, suvi et peaaegu läbi. Tahaks veel igalepoole minna, palju asju teha. Aga praegu siis, välja peaks sättima. Ma vahepeal läksin hulluks kusjuures. Nädal aega lihtsalt ... polnud kaine... polnud üldse kodus. Kõigest oli nii pohhui. Kõigest. Jaa, keerasin sitta kokku. Kahtlesin oma valikutes. No Ok, ma siiani kahtlen, aga loll olen ma igaljuhul. Aga noh, ju kõik peab olema nii, nagu on. Ükspäev, tegin igavusest pilti =)

Tegus.

Tegelikult on tõesti tegemist olnud. Jah, pole siia ammuammu kirjutanud. Aga jamh, Pärnus sai käidud, tööl oldud. Aga tegelikult on kõigest tüdimus. Kõik on muutunud. Mina olen muutunud, mitte parimas suunas. Olen üksinda, tunnen, et mida ma ei taha, mulle pakutakse, mida ma tahan, seda enam ei saa. Tunnen, et mul pole midagi, aga samas on mul palju. Ja inimesed, kelle pärast ma võiksin lõpetada oma nõmeda käitumise. Tõesti masendav, et mida sa hoida ei oska, sellest jääd sa ilma. Ja nii ongi.

Mis see on?

Kui kaseladvad ohkavad
neis puis on peitund igatsus.
Kui meie huuled kohtuvad,
kõik eraldav on vangistus.

Kas armastus on ajalik
või ajatu kui vesi?
Mis aur või jää, kui vajalik,
kord põse puhtaks pesi.

See tunne, puhas ja puutumatu
kui kastene õunapuuõieke,
suudab seista muutumatu
kui möllab põud või pakane?

Võiks juba...

Igatsus.

Viinamarjadega käärid,
kui tahad, puhud,
sa tead, mis väärid,
kuid need on harvad juhud.

Kas oled vang,
või oled vabadus.
Oled puu või säng,
naeratus või lubadus.

Kuid kes kuuleb
sinu vargset nuttu.
Kes sind näeb, tuleb,
kes mõistab su juttu?

Kuid ma tean
et ühel päeval tulen ka.
Lootma pean,
et kui lähen, Sinuta.

Siis ma tahaks
olla lihtne hiir.
Ära pane pahaks
et kaon, kui ilmub päiksekiir.

Sulle kinkisin

Sul kinkisin miskit, mis usub,
eikunagimaad, mis tekib taas.
Et pimeda lume all, mis rusub,
end peidab lõhnav lilleaas.

Ta punakalt helkiv, tundub väike.
Seal peitub sogane meri,
Mida ei kuivata tuul, ei suvepäike,
kus kestab öö ja tilgub veri.

Paistab vastupidav, kange?
Kuid ei kuula mõistust.
Pigem pisaraiga langeb
ja tunnistab truult armastust.

Kui rannal seisad, meenuta mind.
Mõtle, et tilgake sest lõputust veest
neis laineis, mis tervitamas sind
on pisarad sügavalt mu seest.

Usu minusse, usu mu silmi,
usu pisaraid, mis pärit on neist.
Olles sinuga, vist nägin filmi,
et õnnelikuks tegime teineteist.

Perfektsus su nimeks, mulle oled
ülivõrdest ülem ja parimast parem.
Mitte keegi, ka mina täiuslik pole,
kuid ei ole see, kes olin varem.

Kui vaatad teetassis suhkrut sulamas,
naeratad, sööd või tänaval käid,
tea, et olen lähedal, olen olemas,
et mu süda sulle jäi.

Midagi algelist algajalt.

Pimedal sumedal ööl
kreemvalge liiv su jalge ees.
Kõnnid, vaskne võti vööl.
Ootan Sind, põlvili soolases vees.

Tuul räsib su kuldjaid salke,
tahtes viia Sind tähistaeva.
Ma võpatan, vahetades pilke,
uhud minust vangistusvaeva.

Tõstan küünla, peoga katan,
et ei mataks seda mereõhk.
Laintesüle siidkanga jätan,
taeva tõuseb vererõhk.

Dubstep, banaanikarva köögikapid.

Hommik on taas saabunud. Ehk siis, teine tund meie piinarikkast koolipäevast. Ja see fucking uurimustöö!!!
Tahan laupäeva. Tahan tõestada, et olen muutunud, tahan olla selline, nagu ma varem pole suutnud. Panna sind uskuma oma erilisuses, just seda sa oledki, ülivõrdes!
Ja see jope, on nagu megailus. Armastan Sind ja Su jopet!
Njaa, elu läheb edasi. Mõni leiab nt netist suht blondi barbie. Aga ma olen selle üle õnnelik, kui sa oled õnnelik!
Ma avastasin, et ma peaksin ainult vett jooma. Suvi on silmapiiril ja ma tunnen end kui elevantjas unetu hull.
Kohvi, tänan sind selle eest.

Roosa kokteilikleit.

Üle arvutiklassi kuulata J.U.K.U laulu "Tissid"? Hea laul ju, mis seal häbeneda.

Täna lähen teatrisse. Kummalisel kombel, eelmine nädal, kui onu urni matsime, tahtsin ma Andresega kokku saada, ta ei saanud. Täna on mul võimalus enne linna minna, kuid Andres on matustel :S.

Peaks veel mainima, et mulle meeldib hääletada! Ma olen seda küll vaid korra elus teinud, aga esimene auto jäi seisma. Ilus mees, ilus auto (Honda CRV), raadiost tuli Tokio Hoteli :D. See mees oli täitsa viisakas ka, ma sain pm maja ette :). Mulle meeldib!

Päike paistab, ometi olen tujutu. Unine. Väsinud. Tüdinud.
Päikest!

midagi kiiret siis.

Arvutitund. Kõht koriseb, vihma sajab ja Andres ei tule Sakku. Yesss :S. Kui füüsika töö ka ebaõnnestus, siis on küll kohutav päev. Pealegi, ma kuulan imelikku muusikat, teate, "Tallinn põleb"? Tuletab seda Nõmme turu teemat meelde. Uurimustööd peaks ka tegema, aga pole mingit tahtmist. Otsustasin uurida septembrikuud 1939 ja septembrit 2009. St, seni olen tühja pannud... Oeh. Algusest, kindlasti mitte uue hooga vaid sellepärast, et peab.

Human connect to human.

Kui tark saab olla, et jätta oma koolikott kooli? Jah, täna tulin mina kilekotiga kooli. Ja hilineda, kuna tegin makarone muna ja singiga. Tüdruk, mis sul viga on?
Pole midagi huvitavamat kui otsida Postimehest omadussõnadega reklaame... Otsid ja otsid, kuni hakkad mõtlema, mis need omadussõnad üldse on? Kas "lemmik" on omadussõna? Ei tea, jätame vahele... No aga "alati", ka ju omadussõna, või siis ka mitte??
Raamatukogu tädi oli ka päris ülbe, ütles, et tal ei ole arhiivi, läks suht närvi, et umbes, mida te tahate?? Ma küsisin, kas jaanuarikuud laenutada ei saa, ta ütles, et " ise te ütlesite, et paar minutit läheb iga ajalehega, niiet istuge siin, kaheksani on aega!". No see uurimustöö pole tõesti 15min töö :S.
Saan kokku... inimesega, keda ma armastan. Mitte täna aga saan. Analüüsin kõike, eelkõige oma soove ja tundeid.
Ja täna maetakse maha minu ainsa pärisonu urn. See punkt ei peaks kindlasti viimane olema. Kallis Jako, ma tegelikult väga igatsen Sind (W) .

No tere taas.

Elu ei lähe lihtsamaks. Rääkides mu möödunud sünnipäevast - lõpp hea, kõik hea. Kuigi sinna mahtus rohkem pisaraid kui õnnetunnet. Valu, valu. Kui su sünnipäeva kingiks, inimene keda sa armastad, kutsuks sind endaga kinno, tuleks välja, et see on venekeelne multikas, et ta on sõbrannaga Solarises, pole kokkusaamisest huvitatud ja jätaks sind sinna üksi vedelema... Lisaks smsid- et ma tahan vaid tähelepanu ja pole nõus ise selleks sõrmegi liigutama. Ai, ai ai. Kesklinnas, sõbrad, kes on küll tuttavad kui kauged, pisarad. Aitäh sulle, Rauno, aitäh! Vähemalt keegi hoolib. Ja aitäh sulle, Chris! Mul pole kinke vajagi, kui mul on sellised sõbrad nagu teie.

Kallid emad!!!

Kallid emad ja muud lapsevanemad! Palun, kasvatage oma võsukesi, hoolitsege nende eest! Ma pole kindlasti õige inimene, kes peaks nendega tegelema. Jah, arusaadav, et elu on vahel igav, aga see pole õige hetk, millal endale ja teistele probleeme leiutada.

Aga muidu, turtsun ja nohisen ja teen muidu sellelaadseid hääli, nagu üks õige kass ikka. Haa.
Et siis homme peaks ennast kooli lohistama. Õigus, sain mata töö taaskord kahe...

Üledoos.

Kuidas võtta. Sisuliselt peaks täna kena päev tulema - päike särab, linnud ka laulavad ma täitsa usun. Järgmiseks tunniks on matemaatika, saame ehk kätte need tööd, millest ma vaid poole jõudsin lahendada... ja kalkulaatorit ma ka kasutada ei oska, ehk siis, kas võtta enne shift ja siis kraadid või vastupidi? Millal miski? Ma olen juba kohustuslik osa matemaatika järeltööst -.- .

Aga muidu läheb ju täitsa hästi. Ma ei vaja inimesi, kellega ma õnnelik pole ja kes minuga rahul pole.

Pärastlõunast pea segi?

Joki kallikese juures. Ühes ma ei kahtle, sind ma armastan igal juhul :). Meie mõtted, meie probleemid - erinevad, aga nii sarnased. Oeh. Olla vaba kui lind ja armastada kõike, armastada kõiki. Naeratada, naeratada, kuni enam ei saa.

CH tuleb ka varsti. Siis me hakkame batuudil hüppama või lehti riisuma, kuidas kellelegi :D. Ilm on ilus ja mul on ilusad päikeseprillid, mis panevad mind igatsema seda inimest, kes neid igatseb :D.






Koit Toome- Nüüd võin taas

blue monday...

Magada tahaks. Ja tegelikult mitte üksinda... Vähemalt mul on nüüd mpekas, vanaema sünnipäevakink mulle. Kuigi talle tuli pikalt seletada, mis asi see üldse on. " M ja mis täht?", " Mida see lühend tähendab?", " Mp3 pleier?? Mõni ei oska seda sõna hääldadagi.", " Oot, see oli pleier? See on nagu broiler. Broiler on ka raske sõna."
Aga siin ta nüüd on, küll on hea, et ma vanaemaga koos seda valima ei pidanud... Uued saapad sain ka, kuigi neid vist enam hetkel vaja ei lähe :P
Ja ma sain aru, et ma ei oska üksi oldud. Ma lihtsalt nii tahan kedagi enda lähedale, üritada kedagi õnnelikuks teha... Ja et keegi üritaks mind õnnelikuks teha.

Õhtu kui hommik.

Hommikuti algab kõik justkui uuesti - kõik vana kordub, kuid uutmoodi. Mu peas on justkui suurpuhastus üle käinud, uued mõtted :). Tuleb olla positiivne. Täna oli teemaks blogid, hakkasin hoolega mõtlema, kas ma ikka tahan, et keegi mu blogi loeks. Eriti mõni inimene, kes ennast mõne jutu juures ära võib tunda... Aga pole midagi teha, ju siis te olete tähtis osa mu elust, et teist kirjutan...

Aga mida ma siis ikkagi tahan?

Tere taas...

Et siis, arvutitund. Krissu tavapäraselt igavlemas, klapid kõrvas... power hit radio.

Ja mul pole õrna aimugi, mis mu peas toimub, mida ma tahan. Jah, ma tahan teda, aga ei taha ka. Tahan olla vaba, kõike nautida, kuid samas olen nii üksi, vajan õrnusi, puudutusi, teise inimesi lähedust, suudlusi, kedagi, kes minu eest hoolitseks. Tooks lilli ja lohutaks. Oleks olemas kui ma seda vajan ja kutsuks mind printsessiks. Oma pisikeseks, hulluks printsessiks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis 1 inimene ju mõnda neist ka täidaks, võibolla rohkemgi. Aga kas ma seda kõike ka tahan!?

Ja siis kool. Mulle hakkab tunduma, et hullem on möödas, kõik hakkab kuidagi ise paika loksuma. Muud probleemid - emaga tuleb lihtsalt osata olla. Aeg ise lahustab kõik ebameeldiva. Või siiski.

Ma ei tea ise ka, mida ma Su vastu tunnen. Ma olen vihane, et Sa nii tegid, ma ei oska midagi arvata. Kas ma armastasin Sind? Ma ei ole kindel, kas see oligi armastus, aga mul olid Su vastu tunded. Kuid iga kord, kui leidsin meid taas tülitsemas, sain taas haiget, tükike minust justkui suri. Kõigest hoolimata, usun, et see on siiski hea, et kõik läks nii nagu läks. Soovin Sulle kõike head!!!

Tere (:

Peaks vist mainima, et see on mu esimene sissekanne siia :). Loodetavasti tuleb hästi välja.

Vahest peaks ju ka midagi üles kirjutama. Nt seda, et mu kahvel on ikka Elise käes :D. Väga igavalt mõttetu päev oli, kui just välja arvata ilusad emotsioonid normaalsetest hinnetest, 4dest keemias ja matemaatikas. Normaalsed hinded on minu puhul juba paras defitsiit. Pealegi, ma olen paha laps, kolmapäeval olin ma ju ilmselgelt haige :P. Pea on kõike muud, kevadet ja ilusat ilma ja poisse täis(nagu mu vanaema ütles), mitte aga seda, mida vaja oleks. Nt see uurimustöö, mis peab kuu lõpuks valmis saama, tuleb mulle pidevalt meelde, aga sama kiiresti ka kaob ja asendub mõne mõnevõrra mahlakama mõttega :D. Ei viitsi, ei viitsi...

Erapsühholoog sai eramassööri :D. Ehk siis, ma ootan :D. Kevad on armastuse aeg. Lilled õitsevad( hetkel veel küll ainult poes), linnud laulavad, südamed lahvatavad lõkkele ning leiavad kaaslase. Kuid mina - kogun mõtteid, naudin vabadust. Kuivõrd nautimine see ka on.

Igaühel omad probleemid, kui palju neid ka poleks, ma tean, et ma pole üksi. Terve maailm täis noori ja vanu omade probleemidega... keegi pole täiuslik ja kellegi elu samuti. Tuleb nautida seda kõike ilusat!!!

Praeguseks vist aitab, kes see idioot ikka ilusa ilmaga mu blogi loeb :D